Ema otsingul

Peale seda, kui kõik kahlajad rannikult lendu ehmatasid, ilmus mõne aja pärast kõrkjate vahelt välja vihitaja nooruk. Arvata võis, et ta oli oma ema otsingul. Õnneks peale ~30 minutilist seiklemist mererannal ilmus vanalind tagasi oma väiksekese eest hoolt kandma. Selline see elu mere ääres kord on. Juuli 2017.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Jõgitiirud õhtus

See kala oli ilmselt väga hea saak, kuna sellega eputati liigikaaslaste ees vähemalt 10 minutit, isegi oma järglasele ei raatsinud vanalind kala anda. Kas oli teine siis liiga hea pala, või harjutas oma järglast iseseisvamaks saamisele, et noorik ka ise kalale läheks. Päike oli selleks hetkeks juba horisondi taha vajunud. Juuli 2017.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kahekesi

Tegelikult kolmekesi… mudatilder, tema peegelpilt ja fotograaf :). Juuli 2017.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Väike käblik

Nende väikeste tegelastega on alati tore kohtuda. Suurem osa neist kohtumistest lõpeb kahjuks ilma fotojäädvustuseta, vahest õnnestub linnu liikumissuunda ennetada ja õigel ajal päästikule vajudata :). Juuli 2017.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Lauk söögilauas

Pilt tehtud Juunis 2017.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Õhtune sokk

Siis, kui päike horisondi taha vajub, ilmuvad metsloomad lagendikule toituma. Proua oli pisut eemal toitumas. Juuli 2017.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Pime lind?

Mõned nädalad tagasi, õhtul mere ääres jalutades, sattusin nägema midagi imelikku. Nimelt rannikuvees jalutades oleksin peaaegu peale astunud ühele soorüdile. Umbes 1m enne suutis lind korra õhku tõusta ja minust paari meetri kaugusele lennata. Mõtlesin, et ilmselt tegu mõne vigastatud linnuga, üks silm tundus ka kinni olevat ja liikusin koheselt eemale. Siis ühtäkki aga tõusis lind lendu ja lendas täiesti normaalselt minema, ilma et mingit olulist vigastust tal tuvastanud oleksin (peale silma siis muidugi). Läks umbes pool tundi mööda, olin liikumas oma tuldud teed tagasi, kui jooksin taas sama linnuga kokku. Seekord oli meie vahe suurem ,umbes 8m ja ta toitus rahulikult kõrkjate vahel olevas madalas vees. Siis hakkasin lindu jälgima. Ilmnes asjaolu, et midagi oli lahti tema silmaga. Ja oh üllatust, kui lind keeras teise külje, oli ka ta teine silm samamoodi kinni. Hakkasin mõtlema, et kuidas ta oma eluga üldse hakkama saab, kui ta pime on?! Või oli tal mingi haigus, ning midagi ta ikka läbi suletud silmade tajus? Kuidagi moodi pidi ta ju ka orjenteeruma ja söögikohti leidma… Igal juhul minu jaoks jäigi see küsimus lahendamata. Kuna oli juba üsna hämar, lasin linnul rahus edasi toimetada ning lahkusin. August 2017.

Allpool on lisatud pildid samast linnust, mõlemalt küljelt. Eelmisest postitusest saab näha ka tervet lindu, kelle silm kenasti avatud.

Klikka pildile, et näha suuremalt: