Osavad turnijad

Roohabekas on mu viimaste nädalate absoluutne lemmik :). Seetõttu neid pilte ka omajagu tekkinud. Olen neid nüüd eri paigus otsimas käinud ning paistab, et nad on hetkel aktiivsed üle Eesti, seal kus roostikku leidub. Mu laupäevane käik loodusesse saigi sätitud mere äärde, kus alati miskit põnevat leidub. Pea-eesmärgiks oli otsida roohabekaid. See pole tegelikult nii lihtne, kui tunduda võiks. Roohabekad toimetavad tavaliselt kuskil paksus roostikus, väga suurel alal. Kui veab, võib neid neid ka kuskil roostiku ääres või kõrgemate kõrte otsas kõikumas näha, kuid üldiselt ei kipu väga vedama :D. Laupäeval kulus nende otsimisele müstiliselt vähe aega, 1h jooksul olin nad suutnud kõrvaga tuvastada, kuid päris nägemisulatusse jõudsid pool tunnikest hiljem. Seal toimetas umbes kuni 10-liikmeline salk. Linnud lendasid alati kõrkjate ülaotsa puhma peale. Kuid kuna antud kohas oli roostik ~3m kõrge, siis pea alati vajus lind seal tipus olles ikka roostiku sisse tagasi :). No ja üles pidin ta otsima just sealt samast rägastiku seest. Mõõdukas meretuul liigutas kõrkjaid ebameeldivalt palju, mistõttu mõne “selgema koha” leidmine ja linnu teravalt kaadrisse saamine osutus mu suurimaks väljakutseks :). Aga peale 3-4h olid mul mingid kaadrid mälukaardil, hilisemal sorteerimisel õnnestus “filtrist” läbi lasta 370-st habeka pildist vaid 5% , neist ilmselt pooled saavad vaid “ilmutatud” :D. Mis teha, selline see loodus kord on. Samas, kui oled selliste tingimuste kiuste ka mõne kena kaadri kätte saanud, on eriti hea meel seda ka teistele huvilistele näidata :). Pildil isane roohabekas. Veebruar 2018.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Advertisements

Emane roohabekas

Võrreldes isastega on emased roohabekad tagasihoidlikuma välimusega. Eks see ole suurema osa linnuliikidega nii, et isased on kirevamad ja emased tagasihoidlikumad. Aga kenad roostekarva pehmikud on ka emaslinnud, tuleb tõdeda :). Veebruar 2018.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Külma trotsija

Ebaühtlase lumevaiba ning temperatuuriga talv on teatud suvelinnud segadusse ajanud. Ka osad hallhaigrud on otsustanud paigale jääda. Elu pole küll neis tingimustes kerge, kuid kuniks jagub jäävaba vett, on neil võimalus ka eluks vajalikku toitu püüda. Veebruar 2018.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Roohabekas

Veebruar-märts tundub olevat parim aeg tavaliselt roostiku sügavustes tegutsevaid roohabekaid kohata. Olen 3a tagasi korraks paari isendiga kokku põrganud, kuid meie kohtumine kestis loetud minutid. Sel aastal ja täpsemalt veebruari algusest saati kihas sotsiaalmeedia roohabekate piltidest, seepärast ka mina neid taas otsima asusin. Nende parve keskel viibida ja neid pildile püüda on olnud mu pikaajaline unistus. Möödunud pühapäeval see lõpuks täitus. Peamiselt soovisin saada pildile isaslinde, just nende väga efektse välimuse pärast. Tõdesin kohe, et neist kena taustaga lähikaadreid saada, peab olema omajagu õnne ja ka fotograafi enda järjepidevust nendega koos roostikus edasi liikuda. Nad ei tundunud väga arad olevat, lähim kontakt leidis aset 5m pealt. Kuid liikuma pidi siiski vaikselt, mis roostikus liiklejale pigem võimatu missioonina näib :). Sain nende seltsis napp kolmveerand tundi veeta, kuid sellest piisas, et mõned enda jaoks tähtsad pildid mälukaardile talletada. See oli ääretult kihvt kogemus, ning ootan järgmist vaba hetke, et neid kirevaid nunnusid sulepalle uuesti otsima minna saaks :). Veebruar 2018.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Jääkoskel

Isane jääkoskel väiksel puhkepausil, et sulgi kuivatada ning end pisut siit-sealt sättida. Veebruar 2018.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Ohakalind

Ohakalind oma tavapärasel söögilaual. Jaanuar 2018.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Ood päikesele

Hommikuse päikesekuma valguses on ka rasvatihane laulujupi valla päästnud. Dets 2017.

Klikka pildile, et näha suuremalt: