Vuntsikandja

Teatavasti on november nimetatud ümber Movembriks, ehk et käimas on vuntside kandmise kuu :). Ka linnumaailmas on tiivulisi, kellel vuntsid näos ilutsemas. Nagu näiteks tänasel pildil olev isane roohabekas, kelle vuntsid näos päris selgelt eristatavad on. Hetkel ei meenu ka ühtki teist konkurenti :).

Advertisements

Hangelinnu portree

Linnud, kes ilmselt kunagi inimestega kohtunud pole, ei oska ka karta. Niimoodi mulle mõned nädalad tagasi 2 hangelindu põhimõtteliselt käeulatusse jalutasid :D. Tegelikult olid nad ca 4m peal, kuid objektiivi fookuskaugust oli selleks selgelt liiga palju. Hea, et üldse pildi peale ära mahtusid :). Tegelikult olen neid kohanudki 9a jooksul vaid 5-el korral. Seekord siis läks natuke paremini ja õnnestus neid ka lähemalt jäädvustada. November 2018.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Lapsepõlve radadel

Olles Ida-Virumaad drooniga avastamas, käin järgemööda läbi kohti, mis olid osake minu lapsepõlvest. Seekordsele pildile sai kadreeritud mu kunagine kool, Toila Gümnaasium, kus 12a jooksul end iseseisvaks eluks ette valmistatud sai :). Sügisene park ja mets lisasid lisaks muudele emotsioonile juurde ka rõõmsaid värve ja silmailu :). Oktoober 2018.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Pasknäär

Oktoobri lõpul pargis jalutades oli päris põnev tammepuude all seista…mängida mängu, millal saan mõne kukkuva tammetõruga pihta :). Peagi selgus ka pähe kukkuvate tõrude põhjus- pasknäärid olid üsna arvukalt eraldamas tõrusid tammede okstelt, seda siis mitte minuga mängimise, vaid toitumise eesmärgil :). Mõne tegelase sain ka pildile püütud :). Oktoober 2018.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Viimased värvid

Ühel õhtupoolikul oktoobris, olin taas mere ääres rändelinde piilumas. Miskipärast oli merel täielik vaikus… nii tuule, kui ka rändelindude osas. Tänu sellele oli suurepäraselt kuulda kõiksugu hääli roostikus, mistõttu õnnestus näiteks kohata roohabekaid. Sellest kirjutasin ühes varasemas postituses. Aga sellega mu päev veel ei lõppenud. Kui terve päev oli pilves ja selline sombune taevas, siis loojangu ajal tõmbas taeva selliseid värve täis, mille peale oma linnuotsingud varem lõpetasin ja hoopiski drooni õhku lennutasin. Vaatepilt oli täpselt sama vinge ja värviline, nagu tänaselt pildilt näha võib :). See ongi peamine põhjus, miks endale väikse drooni muretsesin, et ta minuga igal pool kaasas oleks ning just sellistel momentidel need hetked ka pildiks vormistada õnnestuks. Oktoober 2018.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Toila org

Tegu on Ida-Virumaal Toilas ühe oruga, ning teega, mis pühajõge ületab. Tundus, et selliselt ülalt alla vaadates võiks tekkida huvitav motiiv :). Sügis lisas muidugi pilti oma vürtsi juurde. Oktoober 2018.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

 

Puukoristaja

Hobifotograafina olen end 9a jooksul harinud iseseisvalt, olles palju vaadanud teiste fotograafide loomingut ja seeläbi jõudnud teatavate eelistuste ja tõekspidamisteni. Kui neid erinevaid etappe oma arenemise juures paari sõna ja numbriga kirjeldada, siis lindude puhul oli näiteks kõige esimene etapp ja suur töövõit, kui üldse mingi linnu pildile sain :). Teine etapp oli ehk see, et saada lind pildile võimalikult kvaliteetselt ja nii teravalt ja detailselt, kui olemasolev objektiiv seda võimaldas. See tase on siis ajaga ka arenenud, asendades erinevaid optikaid uute ja teravamate lootuses :D. Kolmas etapp oli saada lindudele nii lähedale, kui võimalik, et saada üldpilt kaunimaks ning tagataust ja bokeh (objektiivi poolt tekitatud tausta hägu, udusus) võimalikult ühtlaseks massiks :). Neljas etapp on sarnane kolmandale, kuid koha valik on peamiselt valitud tausta järgi. Modell pole küll vähemtähtis, aga taust moodustab pildist vähemalt poole tervikust. Täna olengi omast arust selle neljanda etapini jõudnud, ehk et modelli leides töötan esmalt selle kallal, et taust võimalikult huvitav oleks. Seda ei saa muidugi alati kontrollida, sest enamik modellid pole kannatlikud ja ei oota, kui kunstnik endale sobivat tausta otsib :D. Aga selleks tuleb teha pisut eeltööd, tunda ja aimata lindude käitumist ja ka oodata õnne sekkumist. See pole võimatu, lihtsalt vahest läheb sobiva kaadri saamiseks rohkem aega :). Vahest kuid, vahest aastaid. Mis viiendaks etapiks tuleb, ei oska ma hetkel öelda. Küll mulle see ühel hetkel kohale jõuab :).

Kogu see jutt siis pole muidugi tänase pildi saamislugu, kuigi ka antud pildi puhul valisin samamoodi enne tausta ja siis ootasin modelli õigesse kohta :). Aga kogu selle eelneva jutu mõte oligi ehk kellegis tekitada sama äratundmisrõõmu või suunata kedagi mõtlema pisut teist moodi :). Oktoober 2018.

Klikka pildile, et näha suuremalt: